Aasta.

Taas hakkab aastanumber vahetuma. Mõtlesin mitu päeva,mida aasta lõpu puhul blogisse kirjutada. Lõpuks jõudsin otsusele,et võtan lühidalt oma aasta kokku. Aasta ilu ja valu.
Aasta ilu:
1) Mu suurepärane pere! Nii jääb see ka kõikidel teistel aastatel!
2) Väga väga VÄGA palju häid inimesi mu ümber. Ilmselt ei olegi piisavalt ilusaid ja häid sõnu,et neid tänada! Aga igatahes,mu sügav ja siiras kummardus headele ja säravatele sõpradele, tänu kellele peletab naer nukrad mõtted eemale.
3) Pühendusega "Väike prints"
4) Mu uus A- klarnet ja uus kast.
5) Taavi - kõige suurepärasem sõber ja korterikaaslane! :)
6) Folgi vabatahtlik ! Uuel folgil näeme!
7) Inglisild ja kohvipausid.
8) Kevad,suvi,sügis,talv! Täiuslik aastaring, aastaajad oli täpselt sellised nagu nad olema peaksid!
Aasta valu:
1) Haigustest räsitud.
2) Pettumus iseendas, liiga pikk pillimängu paus!(Teine punkt tuleneb esimesest.)
3) Teiste altvedamine, seoses pillimänguga.(Kombinatsioon punktidest üks ja kaks.)

Ilmselt on veel olnud toredaid ja kurvemaid hetki aastas 2010, kuid mitte nii meeldejäävad,kui need mis eraldi sai välja toodud.
Uuelt aastalt soovin ma paremat tervist. Uuelt aastalt loodan ilu jätku.

Maailmas vaid ilu hoiab mind! :)

Kohtumiseni uuel aastal mu head inimesed :)

Lõpuks ometi päris kodus ! :)

Villased sokid, glögi, palju lund, jõulupidu ja mis kõige tähtsam - pühendusega "Väike prints" kõige kõige toredamatelt inimestelt :)

Mu südames on soe ja hea tunne!

Istun kodus. Haige, kuigi arst midagi asjalikku küll ei öelnud. Andsin verd ka, mulle tundub,et see tädi tegi midagi,sest mu torke koht valutab ja läks siniseks. Seda minuga tavaliselt ei juhtu.
Igatahes on väga huvitav,kui inimeselt järsku igapäevane tegevus ära võtta. Täiesti peata. Midagi ei oska kohe peale hakata. Esimese päeva lõpuks tekivad juba mingisugused head mõtted:) Täna hakkasin igavusest koristama. Pärast oli päris hea tunne.Homme loen, kohe terve päeva,sest nüüd on lõpuks aega,juhhei!:) Neljapäeval tahaksin hirmsasti linnaorkestri proovi minna. Ma ei tea kui hea idee see on,aga ma olen juba otsustanud. Ja pilli peab ju mängima ja harjutama.
Aga tegelikult tahaks juba hirmsasti kooli tagasi minna. Naljakas, kui tahad,siis kuidagi ei saa.
Veider...

Mitte miski pole oma akude laadimiseks parem,kui kodused nädalavahetused. Kõige/kõigi jaoks on aega, kõike saab nautida ja avastada:) Kell on juba varsti kuus õhtul ja ma pole isegi magamisriideid seljast saanud. Aga õnn peitubki ju väikestes ja totratena näivates asjades.
Ma avastasin ja veendusin lõpuks kui hea on kuulata Šostakovitši sümfooniaid ja klaverikontserte. Temas kaugele ei jää ka Rahmaninov oma imeliste klaverikontserditega eriti ilus on muidugi teine kontsert. Huvitav,et mulle meeldivad just Vene heliloojad ja kirjanikud. Ma arvan, et nende looming ütleb mulle rohkem, kui kellegi teise oma(väljaarvatud erandid muidugi).
Tundub,et selle postitusega selguski, mis mind õnnelikuks teeb!

The best and most beautiful things in the world cannot be seen or even touched - they must be felt with the heart.
Helen Keller

Nii selle eluga ju tegelikult ongi:)

Nii palju siis iga kahe nädalatagant kirjutamist:D Aga suvi on käes ja ma pole jõudnud eriti puhatagi,kool sai 10. juunil läbi. Erilala kestab veel praegugi. Vahepeal jõudsin ka Viljandis paraadil mängimas käia. Iseenesest oli tore,aga meie orkestri korralduslik pool jättis soovida.
Kertu tuleb varsti tagasi Eestisse,ma ei suuda enam oodata. Mul ja teistel võib ju hea meel olla, aga tal on kindlasti raske lahkuda. Aga siiski kui ta saabub, siis on see mega rõõmus päev:)
Mulle helistati lõpuks Pärimusmuusika aidast! Müün folgil plaate, nii et kui mind leida tahate,astuge plaadimüügi telki:)
Selle suve suurimaks plaaniks on mul loomaaia külastus. Ma pole loomaaias oma kümme üksteist aastat käinud. Oleks ju viimane aeg minna loomakesi vaatama.
Varsti tuleb sünnipäev,jei!:)
Ma kirjutan kõik emotsioonid ja sündmused läbisegi,sest ilmselt ma ootan jälle kaks kolm kuud,enne kui uue postituse üles panen. Muidugi võib kõike juhtuda,aga see variant on kõige tõenäolisem.

Uute kohtumisteni,pakaa:)

Ilmselgelt ei ole ma sada aastat mitte midagi kirjutanud. Pole nagu sellist tuhinat peale tulnud. Alles nüüd. Kuna mul Tartus veel netti pole, siis käin ja töllerdan Elleri noodikogus. Kõik peaks ju tegelikult nüüd välja minema ja suurepäraseid kevadilmasid nautima. Mina otsustasin täna ühistrantspordi asemel jalutamise kasuks. Polegi pikalt kooli jala läinud ja varsti, kui kõik hästi läheb, saan ratta ja siis velotan nii mis hirmus:) Ootan huviga Kertu kirja,mis pidi olema hirmus pikk ja informatiivne, mulle tundub, et tema kiri on veelgi pikem kui minu oma.
Tegelikult on ju praegu elleris vaheaeg,aga mul oli eile eriala ja täna on ka eriala pluss klaver. Pean mainima,et näen klaveriga kurja vaeva,sest ma polnud ju Jõgeval ometi nii tark,et lisaklaverit võtta. Oh well, olen siis nüüd natuke tublim.
Lõpuks on ka Tallinas konkursil käidud ja ristsed saadud. Ei olnudki nii hirmus kui ma alguses kartsin. Päris tore oli vahelduseks päälinnas käia. Viimati käisingi äkki suve lõpus.
Ma ei hakka nüüd lubama,et kirjutan iga kuu midagi oma Tartu elust, aga nii kui tuhin tuleb ja juhtun koolis olema hüppan kohe arvuti juurde ja üritan oma mõtted kirja panna:)

Tsaupakaa ja nautige kevadet, viibige nii palju väljas kui võimalik. Eestimaa päike on ju kullahinnaga,sest teda on meil üsnagi vähe.