Ma olen viimasel ajal uskumatult aktiivne blogi kirjutaja. Ma pean vist Henrit tänama. Sain temalt jälle blogipisiku, mis oli mingi hetk kuskil mujal rändamas. Sain eile teada,et kirjutan nii nagu räägin. Huvitav,ise ei panegi sellist asja tähele. Lugesin siis ka oma postitusi ja tuleb tõdeda,et lausestus on tõesti väga sama ja ka sõnade valik ning kasutus. Kõrvaltseisjad näevad ikka asju nii nagu nad on.
Viimasel paaril päeval on nii palju mõtteid peas ringlemas,isegi liiga palju. Esmaspäeval pean arstile minema. Ma ootan seda,aga samas on hinges selline ärevus, hirm ning põnevus. Muidugi palju palju küsimusi,millele saan loodetavasti vastused. Kas ma pean veel pikalt oma vigastusega võitlema? Kas jäängi katki? Operatsioon? Süstid? Midagi hirmsamat? Tundub,et hirm võidutseb.
Veider,et alates 20-aastaseks saamisest olen kui lagunemas. Pidevalt haige,see oleks nagu mingi karistus.
Tahaks aja maha võtta ja kuhugi minna. Seigelda ja imetleda seda ilu,mis mu ümber on. Praegu ei ole lihtsalt aega, et kõike märgata.Sellest on kahju,sest "maailmas vaid ilu hoiab mind". Samas ei peagi ma kaugele minema,et näha toredaid inimesi. Kõik, kes mind hetkel ümbritsevad on soojad ja head inimesed.
Ma seadsin endale uhke sportliku eesmärgi. Mõne aasta pärast osaleda Tartu maratonil(siiski lühemal distantsil)ja kui kõik hästi läheb,üritan juba 8.mail ka 10-kilomeetrisele jooksumaratonile minna. Ainus probleem on see,et ma pean hakkama korralikult ja regulaarselt jooksmas käima. Tegelikult pole mul ka korralikku jooksmisvarustust,aga see on juba pisiasi. Ma arvan,et jooksumaraton on mulle jõukohane,olin ma ju ometigi pikamaajooksja . Aga siiski tuleb teadlikult valmistuda,mitte nii,et teen natuke trenni ja arvan,et olengi sportlane valmis. Kõige parem oleks muidugi,see,kui suudaksin kellegi endaga kaasa meelitada. Üks piitsutab teist.
Nägin unes,et mind kutsuti kohtingule. Selline "dream date", kino ja õhtusöök. Ma olen vist väga vanamoodne,aga selline asi on ju ülimalt armas. Kuigi filmides on kõik ilustatud ja nähtuna läbi roosade romantika prillide, selge on see, et päris elus asjad ju nii ei käi. Samas unistama peab!
Uute kohtumiseni,mu kallid!
Viimasel paaril päeval on nii palju mõtteid peas ringlemas,isegi liiga palju. Esmaspäeval pean arstile minema. Ma ootan seda,aga samas on hinges selline ärevus, hirm ning põnevus. Muidugi palju palju küsimusi,millele saan loodetavasti vastused. Kas ma pean veel pikalt oma vigastusega võitlema? Kas jäängi katki? Operatsioon? Süstid? Midagi hirmsamat? Tundub,et hirm võidutseb.
Veider,et alates 20-aastaseks saamisest olen kui lagunemas. Pidevalt haige,see oleks nagu mingi karistus.
Tahaks aja maha võtta ja kuhugi minna. Seigelda ja imetleda seda ilu,mis mu ümber on. Praegu ei ole lihtsalt aega, et kõike märgata.Sellest on kahju,sest "maailmas vaid ilu hoiab mind". Samas ei peagi ma kaugele minema,et näha toredaid inimesi. Kõik, kes mind hetkel ümbritsevad on soojad ja head inimesed.
Ma seadsin endale uhke sportliku eesmärgi. Mõne aasta pärast osaleda Tartu maratonil(siiski lühemal distantsil)ja kui kõik hästi läheb,üritan juba 8.mail ka 10-kilomeetrisele jooksumaratonile minna. Ainus probleem on see,et ma pean hakkama korralikult ja regulaarselt jooksmas käima. Tegelikult pole mul ka korralikku jooksmisvarustust,aga see on juba pisiasi. Ma arvan,et jooksumaraton on mulle jõukohane,olin ma ju ometigi pikamaajooksja . Aga siiski tuleb teadlikult valmistuda,mitte nii,et teen natuke trenni ja arvan,et olengi sportlane valmis. Kõige parem oleks muidugi,see,kui suudaksin kellegi endaga kaasa meelitada. Üks piitsutab teist.
Nägin unes,et mind kutsuti kohtingule. Selline "dream date", kino ja õhtusöök. Ma olen vist väga vanamoodne,aga selline asi on ju ülimalt armas. Kuigi filmides on kõik ilustatud ja nähtuna läbi roosade romantika prillide, selge on see, et päris elus asjad ju nii ei käi. Samas unistama peab!
Uute kohtumiseni,mu kallid!
5 kommentaari:
tead mis ma arvan, ma arvan , et päris elus käivad asjad väga nii.. :) pole üldse ebareaalne ju, kuid noh, mis ühe jaoks on morantika, võib teise jaoks hoopis miskit muud olla..
aga südamest loodan, et sul kõik ikka lähitulevikus ilusasti korda saab. pöidlad pihku. ja et suga midagi väga hirmsat ei tehta...
jajajaja su blogi tore lugeda.
H. :)
Nii armas,ma olen ka alati lootnud,et asjad nii käivadki. Aga miskipärast tundub,et need on elas kord raamatute ja romantiliste komöödiate storyline.
Ma loodan ka,kindlasti läheb. Sellistel hetkedel tuleb mulle alati üks laul meelde. "Always look on the bright side of life.."
Su blogi on ka väga lahe :)
hmm.. aitääh.. enamasti see stoori on jah nii ainult kuskil filmides , aga ma see pole ka ju unreal :D siiski, et võiks ju ka päriselt täitsa toimida.
okulusel on see uus lugu, mida raplas ka hästi läks "halb on kõik keelatud" ei lähe küll vb päris sada protsenti teemaga kokku, aga pealkiri vähemalt...
:)...
Samas ta ju võiks toimida :D
muidugi...
Postita kommentaar